Eesti väikeettevõtted on aasta jooksul saanud EASilt innovatsiooniosakuid 149 uuendusprojekti elluviimiseks, Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud toetuste kogumaht küünib 8,75 miljoni kroonini.
EASi innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul on mullu veebruaris avatud innovatsiooniosakute toetusprogramm ettevõtjatele kõige lihtsam võimalus alustada teadusasutustega koostööd uuenduslike ideede elluviimiseks. „Ettevõtete ja ülikoolide uusi koostööprojekte on tekkinud märkimisväärselt palju," lausus Pralla. „Ettevõtjate hinnangul on ülikoolidest saanud head partnerid, kes suudavad pakkuda neid teenuseid, mida ka väikestel ja keskmise suurusega firmadel tõepoolest vaja on."
Innovatsiooniosakuid on kasutatud väga erinevate uuenduste elluviimiseks, kuid mitmed projektid keskenduvad energiatõhususele ja keskkonnasäästlikule käitumisele. Näiteks Võrus tegutsev AS Kurmik modelleerib koos Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudiga passiivhoone standardile vastavaid maju, Ecocleaner OÜ tegeleb Sillamäel jäätmekomposti toote kirjeldamisega ning Kehtna mõis Raplamaal uurib koostöös Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudiga, kuidas kasutada jäätmeid biogaasi tootmiseks.
Väiksemas mahus tootearendust teeb innovatsiooniosaku toel Tartumaal Nõol tegutsev Aluver OÜ, kes töötab välja uudset ehitusmaterjali - keemiliselt sidustatud fosfaat-keraamikat. Selle eeliseks võrreldes tavapärase tsement-betooniga on suurem survetugevus, lühike kivistumisperiood, äärmiselt kõrge temperatuuripüsivus, väike veejuhtivus ja head kivistumisomadused madalatel temperatuuridel.
Narva mööblitootja Promet Baltic OÜ loob koostöös Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonnaga žakaarkangaste kollektsiooni. Lasita Aken Tartust töötab aga koos Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudiga välja uut tüüpi aknaraame. Meditsiinitehnika firma JR Medical taotleb innovatsiooniosaku kaasabil patenti oma meditsiiniseadmele ning gaasigrillide ja vokipannide tootja GrillSymbol tellib sertifitseerimisettevõttest katsetused toodetele CE-märgistuse saamiseks.
Innovatsiooniosakut on kasutatud ka töötingimuste parandamiseks. Näiteks Viljandi kodutekstiilitootja Delux mõõdab ja analüüsib koostöös Tartu Ülikooliga töökeskkonna füüsikalisi ohutegureid, et vähendada staatilise elektri teket tootmishoonetes.
Väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad saavad innovatsiooniosakut kasutada arendustööga seotud teenuste ostmiseks kõrgkoolidelt, patendiametilt, patendiraamatukogult, patendivolinikelt ja akrediteeritud katselaboritelt. Alates selle aasta jaanuarist saab innovatsiooniosaku toel abi ka rakenduskõrgkoolidelt ja tehnoloogia arenduskeskustelt. Osaku suurus ühe ettevõtte kohta on kuni 50 000 krooni ja see katab kuni 100% toetatavatest kuludest. Kui on plaanis kallim arendustöö, saavad kuni viis ettevõtjat esitada ühistaotluse kuni 250 000-kroonise innovatsiooniosaku saamiseks. Innovatsiooniosakute toetusprogrammi kogueelarve aastateks 2009-2010 on 15 miljonit krooni.
Materjalide avaldamistingimuste suhtes palume kontakteeruda Travelnews.ee toimetusega
Top Offers
